See aasta on olnud väga eriline ja sundinud meid olema kodus. Selles on nii head kui ka halba. Tore on see, et saime olla oma perega rohkem koos. Samas oli palju juhtumeid, kus vanavanemad jäid üksi. Paljude sissetulekud on langenud, teised jälle on avastanud uusi võimalusi toime tulemiseks.
Igalt poolt on kosta, kuidas tuleb hoida ennast ja teisi, kanda maski ja puhastada käsi. Kodust ei minda välja haigena. Minu jaoks see viimane on olnud kogu aeg elementaarne, samuti kätepesu. On ju normaalne, et kui mul on haigussümptomid, siis püsingi kodus, poputan ennast ja hoian sellega ka teisi haigestumast.
Üks asi, mida aga meediast väga ei kuule, on et haigestumist aitab vältida ka see, kui ma teadlikult pööran tähelepanu oma toidulauale. Peaksime sööma päris toitu. Näiteks ohtralt puu- ja köögivilju, sh maitseürte ja hapendatud köögivilju, täisteratooteid, kala, vähendada võiks liha ja piimatoodete tarbimist ning võimalusel tuleks vältida sünteetilisi e-aineid, poolfabrikaate ja rafineeritud suhkrust maiustusi.
Seepärast leian, et sellel aastal võiks ka jõululaual pakutav pisut teistsugune olla. Mis muidugi ei tähenda, et me ei võiks traditsioonilist seapraadi nautida (kes seda soovib), kuid mina soovitan põhirõhu panna just puu- ja köögiviljadele. Ning kasutada liha ja lihatooteid lihtsalt veidikene vähem.
Mida siis panna jõululauale?
Oleme ju harjunud, et jõulude juurde kuuluvad verivorst, seapraad, hapukapsad ja kartulid. Aga mis oleks, kui me loomse kõrvaseks paneme kartulite juurde ahju ka teisi juurikaid ning köögivilju – pastinaaki, porgandit, punapeeti, juursellerit, fenkolit, mustjuur, erinevaid kapsaid!? Eriti vahva on kasutada värvilisi porgandeid ning peete. Lõigata need kangideks või sektoriteks ning niristada peale oliiviõli ja puistata sinna veel ka rosmariinioksi.
Samuti saab kasutada lillkapsast – steigina, praekõrvasena, juustu-lillkapsavormina või ahjus tervelt küpsetatuna. Minule näiteks meeldis ahjulillkapsas selliselt, kui tegin valmis maitsevõi (või, küüslauk, maitseürdid, sool) ja mökerdasin selle lillkapsale. Siis mässisin lillkapsa küpsetuspaberisse ning selle omakorda fooliumisse ja siis 200 kraadisesse ahju. Küpses umbes 20-30 minutit.
Juursellerit saab samuti küpsetada ahjus, lõigates selle väiksemateks tükkideks, piserdada peale näiteks maitseõli ja puistata erinevaid ürte. Lisaks võib teha nn juurselleri friikaid – lõikad juurselleri kangideks ja paneerid näiteks toortatrajahus ning praed pannil. Või “pakid” juurselleri soolataignasse – lugesin BBC Good Foods ajakirjast ühte sellist varianti, kus vahustatud munavalgetele lisati 200g soola ja ürte ning mätsiti seller sellega kokku. Küpseb selline hõrgutis peaaegu 4 tundi! Mina katsetan ära!
Veel on väga äge pakkuda täidetud köögivilju – ahjus küpsenud täidetud kõrvitsad (sinu valik, kas lihaga või läätsedega), paprikad, suvikõrvitsad, või miks ka mitte sibulad, on nii silmale ilus vaadata kui ka maitsev süüa.
Kui leiad kuskilt pontsaka pommu, siis tee sellest baklažaanisteigid. Samuti on ahjuvormid ja pajaroad lihtsad teha ja hõrgud süüa – näiteks sitsiiliapärane kanavorm, millesse läheb nii kanafileetükke, kartulit, tomatit kui ka fenkolit ehk apteegitilli. Jõulule sobilikult glamuurne on veel ka itaaliapärane krevetipada. Mina ise kavatsen eestipäraseks teha peedi-Wellingtoni. Õigemini, kõik ilmselt on kuulnud sellisest roast nagu Beef Wellington!? Veiseliha serveeritakse seenekattega ja lehttaignast kooriku all. Nüüd aga on hakatud rääkima selle taimsest versioonist ehk Beet Wellingtonist. Nii et just seda ma nendel jõuludel katsetama hakkangi.
Minu üks põhisoovitusi tervisliku toitumise loengutel on olnud, et kui sa sööd praadi, siis tee nii, et selle kõrval oleks alati ka salatit. Loomulikult on lihtne kõrvaseks võtta marineeritud kurke, kõrvitsat või seeni (veel parem muidugi, kui hapendatud kujul neid süüa), kuid ka jõuluõhtul peaks ma meeles salatit. Võid ju selle teha veidi erilisema, näiteks lisades rohelistele lehtköögiviljadele kurki, rohelist sibulat ja ka granaatõunaseemneid (või pohli või jõhvikaid). Või katsetad seekord hoopiski fenkoli-apelsinisalatit, mõnda vahvat sooja salatit vmt.
Samuti võib salatist endast kujundada ju kergema põhiroa – miks mitte pakkuda pühade ajal ahjupeedi-kitsejuustu-rukola salatit.
No ja siis see magutoit 🙂 Magustoiduks võiks olla lihtsalt puuviljad või puuviljasalat. Aga noh, tundes juba iseennastki, siis jõulude ajal tahaks, et laual oleks kas mõni põnev magustoit või siis eriline jõulutort/kook. Muide, kas te usute, et ka siin on võimalik köögivilju kasutada!? Näiteks võib jõululauale panna mahlased punapeedibrownied (sinna peale võib kaunistuseks pritsida sidruniga vürtsitatud toorjuustututsakad), uhke porgandikoogi või miks ka mitte kõrvitsakoogi. Hästi sobivad ka küpsetatud ahjuõunad või ahjuõunatort (viimasele võib vabalt teha põhja purustatud piparkookidest ja sulavõist. Õunu olen mina ka pannud kaks korda rohkem kui esialgses retseptis). Kõrvitsa-astelpaju-leivamagustoit on samuti ilus ning hõrk.
Oijah, tegelikult on olemas veel meeletult palju igasuguseid ägedaid toite puu- ja köögiviljadest, mida kõike saaks jõululauale kasutada, kuid siis ma jääksingi kirjutama ja ei saaks ise köögiviljarohket jõululauda ette valmistada 🙂
Igatahes, ma loodan, et leiate igaüks vähemalt ühe vahva köögiviljaretsepti, millega oma jõululauda rikastada ja pere positiivselt üllatada!
Soovin teile imelist ja köögiviljarohket jõuluaega!
